„Inimesed on ikka imelikud – kõigepealt virisevad, et miks meile Eestisse mošeed ehitada ja kui mošeed ei ehitata vaid ostetakse kogukonna jaoks välisrahadega ruumid, mis asuvad kohas, kus tavakodanikke ei häirita, on vaja jälle viriseda ja intrigeerida, et miks just see plahvatuskindel hoone ja miks just seal …“ Nii hüüatas üks mu (mitte-moslemist!) tuttav, kui oli lugenud Eesti Ekspressis ilmunud Mihkel Kärmase artiklit „Kaitsepolitsei jälgib moslemeid“ (katkend siit – http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/kaitsepolitsei-jalgib-moslemeid.d?id=30870097).
Artikkel tuli tõesti kentsakas välja, aga usun, et see oli ajakirjanikul taotluslik – islam on ju viimasel ajal nii kuum teema, see „müüb“. Kõik tahavad saada tükikese seda magusat kooki, aga keegi ei mõtle selle peale, kuidas meie, Eesti moslemid, kes me ei ole kuidagi sellist pidevat näägutamist ja norimist ära teeninud, ennast tunneme. Me ei ole ei radikaalid, terroristid ega muud moodi ühiskonnale ohtlikud. Me anname endast parima, et Eestis elavad moslemid ka sellele kuldsele keskteele jääksid, aga ka kõige kannalikumad inimesed võivad viimaks, kui nende kallal tüütuseni on noritud, vihastada … Jumal hoidku küll selle eest.
Kas Kaitsepolitsei meid tõesti jälgib? Kindlasti jälgib, sest see on ju nende töö. Mis nad aga meist arvavad, seda võiks pigem lugeda Kaitsepolitsei 2009. aasta aastaraamatust:
EESTI MOSLEMITE KOGUKOND
Eesti moslemite kogukond järgib mõõdukat islamit ning ei kujuta Eesti riigile julgeoluekuohtu. Suurem osa Eesti moslemeid on elanud siin pikka aega ning ühiskonda integreerunud. Ka viimastel aastatel siia saabunud islamiusuliste hulgas ei ole Kaitsepolitseiametile teadaolevalt isikuid, kes toetaksid radikaalset islamit või islamistlikke terrorirühmitusi.
Eesti islamiusuliste tegevust iseloomustas 2009. aastal aktiivsuse kasv ning suurenes usuelus osalejate hulk. Seda võis täheldada eelkõige oma usku taasavastavate endiste Nõukogude Liidu aladelt pärit moslemite hulgas. Islamisse pöördunute ehk konvertiitide arv Eestis kasvab pidevalt ning enamasti võetakse islam vastu islamiriigist pärit abikaasa mõjul. Samas on viimasel ajal üha enam inimesi jõudmas islamini ka iseseisvalt. Sel juhul saadakse infot islami kohta peamiselt Interneti vahendusel. Ent Interneti teel teadmisi hankijatel on märksa suurem tõenäosus jõuda pigem radikaalse islamini, sest radikaalsed islamirühmitused kasutavad uute toetajate leidmisel aktiivselt just islamialaseid foorumeid ja jututubasid, kus algajaid islamihuvilisi on kergem mõjutada.
ISLAMIKESKUS JA MOŠEE
Eesti islamikogukonna aktiviseerumine on peamiselt seotud islamikeskuse rajamisega Tallinnasse 2009. aasta kevadel. Keskuse asutamist finantseeris Saudi Araabia islamiorganisatsioon Al-Waqf Al-Islami, mida mainisime ka Kaitsepolitseiameti 2008. aasta aastaraamatus. Tegemist on heategevusorganisatsiooniga, mis rahastab mošeede ja islamikoolide rajamist üle maailma. Kuigi Eestis käinud Al-Waqf Al-Islami esindajad ei ole siin teadaolevalt radikaalset sõnumit levitanud, tekitab muret organisatsiooni sedavõrd suur osalus Eesti moslemite tegevuse rahastamisel. Teiste riikide varasem kogemus näitab, et enamasti on Saudi Araabia heategevusorganisatsioonide rahastamise kaasnähtuseks soov kontrollida ja suunata kohalike moslemikogukondade tegevust.
Täielikult vaid koguduse kasutada olev uus hoone on atraktiivne. Järjest enam moslemeid, nii neid kohalikke, kes varasemat palvelat pigem välitisid, kui ka välisriikidest saabuvaid islamiusulisi, külastab Tallinnas viibides vastset islamikeskust. Samas pole keskuse loomisega lahendatud ruumiprobleem pannud Eesti moslemeid loobuma plaanist rajada Eestisse ka traditsiooniline mošee. Ettevõtmise rahastajate leidmiseks käivad aktiivsed otsingud eelkõige Saudi Araabias, Araabia Ühendemiraatides ja Türgis.
MUUD ISLAMIORGANISATSIOONID
Lisaks Al-Waqf Al-Islamile on Eesti moslemitel kontaktid teiste islamiorganisatsioonidega Türgis, Saudi Araabias, Araabia Ühendemiraatides ning mitmes Euroopa riigis. Siinseid moslemeid kutsutakse osalema üritustele, pakutakse neile õppimisvõimalusi islamiriikides või ollakse valmis rahastama siinset tegevust. Sellised kutsed ja toetused on leidnud siinsete moslemite sooja vastuvõtu ning külastatud on islami konverentse välisriikides, lühemaajalisi usulaagreid ning mõnel juhul õpitud pikemalt islamiülikoolis.
Varasematest Kaitsepolitseiameti aastaraamatutes korduvalt käsitletud misjonärliku iseloomuga islamiorganisatsiooni Jamaat Tabligh liikmete visiidid Eestisse olid 2009. aastal varasemaga võrreldes harvemad. Külaskäikude vähenemise põhjuseks ei olnud siiski niivõrd Jamaat Tablighi kahanev huvi Eesti moslemite „harimise“ vastu, kuivõrd siinse kogukonna vastumeelsus nende misjonäride suhtes. Eesti islamikogukonnas suhtutakse ilmse umbusuga välisriikide jutlustajatesse, kes võivad levitada radikaalset islamit.
(Kaitsepolitsei aastaraamat 2009, lk 25-26)
SELGITUSEKS
Meie saidi statistika andmetel on umbes 70% konvertiitidest leidnud usu tänu moslemist sõbrale või abikaasale. Ülejäänud 30% on islami leidnud iseseisvalt. Sõbra või abikaasa abil islamini jõudnutest on vast pooled sellised, kes on islami täiesti omaks võtnud – seega on islamini jõudmine läbi kellegi teise olnud vaid tänuväärne juhus – ning nad ei jäta oma usku ka peale islami tutvustaja kadumist. Teine pool sõbra või abikaasa läbi islamisse astujaid on teinud seda vaid tolle meeleheaks; seega kaob koos abistajaga tõenäoliselt ka usk.
Kapo mainib, et neil konvertiitidel, kes islamiga tutvuvad Internetis jututubades, on suurem tõenäosus ohtlikuks muutuda. On väga oluline, et neile, kes on enda jaoks islami leidnud, võimaldataks nende emakeeles (seega meie riigis eesti või vene keeles) adekvaatset infot. Selle poole pürgime ka meie oma saidiga ning selleks on ka Tallinna islamikeskus oluline. Meie sait ega Eesti Islami Koguduse mufti ei propageeri nö radikaalset islamit, mis soosib vägivalda ja terrorismi. Moslemid, kellele antakse adekvaatset infot nende religiooni kohta, on ühiskonnale täiesti ohutud!
Mis puutub Saudi Araabia organisatsiooni Al-Waqf Al-Islami abisse, siis see on meie kogukonnale äärmiselt teretulnud. Seda abi ei tasu tava-eestlasel kuidagi karta, kuna, nagu mainitud sai, on tegelikult meie ühiskonna moslemite harimine meile kõigile kasulik – ei meie, kohalikud moslemid, ega ka muud Eesti Vabariigi kodanikud, ole huvitatud terroriaktidest Eestis. Eelkõige peame me ise oma kogukonnal silma peal, sest kui meil peaks siin midagi traagilist sündima, teeb see kõigi ülejäänud kogukonna liikmete elu väga keeruliseks ja isegi ohtlikuks. Seega on kahtlused, nagu varjaksime me endi hulgas enesetaputerroriste või muud moodi ohtlikke tegelasi ning valmistaksime oma „plahvatuskindlas hoones“ lõhkeaineid või teeksime seal midagi muud kahtlast, täiesti absurdsed ja alusetud.
Al-Waqf Al-Islami esindajad, kes on korduvalt Eestit külastanud, on meile ka südamele pannud, et teataksime koheselt kohalikele võimudele, kui endi hulgas kedagi kahtlast märkame, sest me keegi ei soovi ju, et midagi kohutavat juhtuks. Ka on islamikeskuse juhile korduvalt öeldud, et ta peaks alati jälgima, kes keskuses käivad ja mida külastajatele räägivad. Keskuses ööbimine või omapäi pikemalt viibimine on tundmatutele välismaalastele keelatud. Al-Waqf Al-Islami on heategevusorganisatsioon, mis sponseerib üle maailma programme, mis tegelevad moslemite abistamisega; sealhulgas tõesti ka mošeede, islamikeskuste ja koolide rajamisega, kuid ka naiste ja laste õiguste eest seismise ning rahumeelse islami ja araabia keele õpetamisega. Al-Waqf Al-Islami sponseerib muu hulgas ka islamiraamatute trükkimist, keeldudes trükkimast raamatuid, mis on kuidagi vaenule õhutava sisuga. Seega ei ole nende tegevuses tegelikult midagi kartmisväärset. Aga eks muidugi hirmul ole suured silmad.
Need paar Jamaat Tablighi liiget, kellega mul on kokkupuude olnud, on Eestis käinud selleks, et vaadata, kuidas elavad siia islamimaailmast kolinud moslemid; et neid manitseda oma usku säilitama ja mitte kohalikele muret valmistama sellega, et nad end baarides täis joovad, kaklevad ja naisti lollitavad. Kõik see jätab islamist eestlastele halva mulje ja seega tuleks seda vältida.
24. aprillil 2010 toimus meie islami kultuurikeskuses Turath lahtiste uste päev, mille raames oli kõigil võimalik Keevise 9 hoonega tutvuda, kuulata loengut „Mida võiks teada islamist?“ ja vaadata sajandeid vana Eesti moslemikogukonna vanade Koraanide, õpikute ja islamirõivaste näitust. Tulevikus on plaanis taolisi üritusi korraldada veelgi, nii et kes soovib meid uurima tulla, hoidke silmad lahti. End on võimalik registreerida meie teavituslisti (http://www.islam.pri.ee/teavituslist.php), mille kaudu saadame infot taolistest ja muudest üritustest, uutest raamatutest jne.
Lisa kommentaar