Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for 3. nov. 2013

http://www.saartehaal.ee/2013/11/01/ristiku-lasteaias-tuleb-islamiteemaline-koolitus/

Täiesti mööda pealkiri + 3 rämedat faktiviga = selline lugu, et kui see ei oleks minust endast, siis ma ise ka imestaks, et MISASJA???

Siinkohal on väike selgitus täiesti asjakohane:

UUS ÜLE-EESTILINE TORM PUUDULIKEST ANDMETEST JA SÕNAST „ISLAM“ 

Sügis on uudistevaene aeg – õeksed Sõnajalad ei paku enam huvi ja torm on ka raugenud. Kui parasjagu midagi huvitavat toimumas ei ole, siis miks mitte veidi elevust pakkuda võlusõnaga „islam“? See toimib alati. Lisaks veel natuke klatši tasemel infot ja valestimõistmisi ja juba jätkubki eestlastel juttu kauemaks.

Juttu on jätkunud lausa nii kauaks, et minu paar viimast päeva on kulunud kõiksuguste mulle täiesti tundmatute inimeste meilidele vastamiseks. Kuna sasipundar vajab lahtiharutamist ja väärinfo selgitamist, lisan siia juurde kõige tüüpilisemat laadi kirja ja vastuse. Loodan, et see selgitab nii mõndagi ja ehk suudab nii mõnelegi kallile kaasmaalasele südamerahu tagasi tuua.

 

Tere. 

Lugesin tänast artiklit ja pidin imestusest pikali kukkuma. Nagu artiklist sain aru oli Teie loengu üheks põhjuseks see, et Teie lapsed käivad lasteaias ja neil on teatavate islami traditsioonide täitmisega probleeme? Mis mind aga sealjuures kõige rohkem hämmastas oli see, et need lapsed on veel alla 7 aasta vanused, seega ei ole nad veel ei 16 aastased ega ka täisealised ja Teie olete nad juba usuliselt paika pannud. Kas ei peaks usk siiski olema iga inimese isikliku veendumuse ja sisemise kaemuse leidmise tagajärjel tehtud valik? Ehk usk ei ole mitte see, kas süüa siga või mitte vaid usk on vähe enam, kui toiduained menüüs ning on inimese moraalsete tõekspidamiste valik?

Ei saa ma teist moslemitest aru, kui sealiha ei sobi, on alati võimalik riiki vahetada. Aga laste eest otsustamine usu küsimustes on haige. Ma tahaks kohe väga teada, mida Te neile kodus põhjenduseks ütlete, et nad lasteaiasööki ei tohi süüa.

A.

 

Tere. 

Kui pidite imestusest pikali kukkuma, siis ilmselt see artikkel täitis oma eesmärki. Eesmärgi seadjaks ega artikli kirjutajaks ei olnud kahjuks mina ja ajalehtedele ilmselgelt sobib väga, kui nende artiklid kõmu tekitavad. Kuna Te juba minu poole pöördusite, püüan asju veidi selgitada.

Loengu põhjuseks ei olnud see, et minu lapsed seal lasteaias käivad. Õpetajad peavad teatavasti alati end täiendama ja koolitama ja seega on igasugused täienduskoolitused alati teretulnud. Praegusel majanduslikult raskel ajal on eriti teretulnud, kui lektor on kusagilt lähedalt võtta, et talle ei peaks tasuma transpordikulusid.

Antud loeng on koostatud artikli põhjal, mille tellijaks oli paar aastat tagasi Tartu Ülikooli õpetajate täienduskoolituskeskus. Neil nimelt on üks tore veebileht http://www.teretere.eu (mida toetavad ka Haridus- ja Teadusministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni sihtasutus), mis on abiks õpetajatele erinevatest kultuuridest ja uskudest laste paremaks mõistmiseks ja oma klassi või rühma integreerimiseks. Kui mulle esitati pakkumine see artikkel koostada, viisin ma (nii Eestis kui ka välismaal elavate) Eesti moslemite seas läbi ulatusliku uurimuse selle kohta, milliseid probleeme on neil oma usu või kultuuri tõttu lasteaias või koolis lastega ette tulnud. Artikkel ja loeng on kokkuvõte antud uurimuse tulemustest ja mitte minu isiklik arvamus või sõrmevibutus minu laste lasteaia pedagoogide suunas, kellega on koostöö ja üksteise mõistmine alati olnud suurepärane. Seega ei esine ma antud kontekstis lasteaias loengut andes mitte kui lapsevanem vaid kui Pariisi Ülikooli (Sorbonne 4) lõpetanud arabist ja islamoloog.

Leian, et ka tänapäevases Eestis, mille usu- ja kultuurikirevus järjest kasvab, on pedagoogidel kasulik end taolistes küsimustes kurssi viia, et igasuguseid konflikte ja probleeme vältida. Konfliktide ja probleemide vältimise all ei pea ma sugugi silmas seda, et pedagoogid peaksid lubama teistest uskudest või kultuuridest lastel ja vanematel teha, mis iganes neil pähe tuleb vaid et nad oleksid kursis selliste punktidega, mis antud kultuuritaustast laste puhul võivad olla nö valulised. Samas on oluline neid ka kurssi viia selliste teemadega, mis tegelikult ei tohiks islami usuga seoses üldse problemaatilised olla, aga mida inimesed lihtsalt võivad ära kasutama hakata, et lihtsamini läbi ajada. Mina kui õpetaja leian, et taoliseid loenguid võiks olla palju rohkem, et pedagoogid tunneksid end palju kindlamalt, kui peavad klassi või rühma ees kokku puutuma erinevatest usunditest ja kultuuridest lastega, kuid ka selliste lastega, kes on väga erinevast sotsiaalsest miljööst, kes on mitmekeelsed, kellel on tugevad lapsepõlvetraumad jne. Igasugused lisateadmised neis valdkondades aitavad tugevalt kaasa õpetaja töö hõlbustamisele ja parendamisele.

Minu lastega ei ole lasteaias olnud mingeid probleeme. Ka kuulavad nad samamoodi kui teised lapsed õpetajate lugusid Eesti erinevatest tähtpäevadest ja pühadest, saavad terve detsembrikuu päkapikkudelt kommi ja võtavad vastu jõulupaki. Laste rühma õpetajad kinnitavad, et nad ei ole kordagi teinud teistsuguse toidu söömisest probleemi. Saarte Hääle artikli autorid ei ole nõus oma allikat avaldama, seega ei ole võimalik ka kontrollida, kust pärinevad valed andmed minu laste söömise kohta. Minu lapsed söövad enamjaolt täpselt sama toitu mis teised, erandiks on tõesti siga.

Paraku aga see, mismoodi mina oma lapsi kasvatan, ei puutu absoluutselt ei antud loengusse ega üldsusesse. See on minu isiklik valik. Mina ei käi kellegi käest küsimas, kas nad lubavad oma lastel süüa krõpse või arvutimänge mängida. Iga vanem kasvatab oma lapsi oma parima arusaama järgi ja seda ei peeta mitte pealesurumiseks vaid vanemate isiklikuks valikuks. Me kõik kasvatame lapsi nii nagu me kõige paremaks peame ja siis, kui nad on saanud täiskasvanuks, teevad nad oma valiku – kas jätkata vanemate juhendatud teel või valida midagi muud; kas võtta jõulu ajal kodus vastu jõuluvana või põrutada sõpradega Kanaaridele pidutsema. Väga vähe on selliseid vanemaid, kes lubavad lastel algusest peale kõike ise otsustada või tutvustavad lastele kõiki maailma usundeid ja kultuure, et laps saaks nende hulgast valida. Vanem teeb ikkagi ise valiku ja kasvatab vastavalt oma parimale arusaamisele ka oma lapsi.

Ma ei näe mingit põhjust, miks peaksin Eestis välja kolima lihtsalt seetõttu, et ma siga ei söö. Meil ei ole põhiseaduse ega ühegi muu seadusega kehtestatud sealiha söömise kohustust. On inimesi, kes ei söö siga, teised on taimetoitlased ja ei söö üldse liha, kolmandad ei söö tomatit, neljandad õuna jne. Me õnneks ei ela mingis Suurimas Sigade Sööjate Riigis, seega sellisel põhjusel ei ole vaja kellelgi kuhugi kolida.

 

Kõike parimat soovides,

Kätlin Hommik-Mrabte

Read Full Post »