Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for the ‘4. Blogijad "Minu Marokost"’ Category

Tõenäoliselt ma ei liialda, kui väidan, et sõna „moslem“ toob meie kujutluspilti sähvatused terroristidest (st kuritegevusest), naiste ahistamisest kui ka egoistlikest meestest, kes naudivad mitmenaisepidamist. Kuid kas olete mõelnud, et analoogsed kujutluspildid võivad kerkida ka siis, kui räägitakse eestlastest?

Raamatus meeldis autori äärmiselt põhjalik ülevaade moslemi kultuurist, inimestest, hoiakutest ja sealsest elust. Kas te olete mõelnud, et äkki moslemi naised soovivadki katta end, välistades sellega enda keha liigse eksponeerimise? Või äkki ongi õigem keskenduda pigem pereväärtustele mitte järjepidevale edasirühkimisele karjääriredelil? Ja, nii nagu kõik Eesti mehed ei ole üksteisega sarnased, siis äkki ei ole ka seda moslemid? Kuid et ka minu perekonnas on kokkupuuteid moslemi kultuuri esindajatega, siis tunnistan ausalt, et peale raamatu lugemist püüdsin heita kõrvale tänu ajakirjandusele kinnistunud hoiakud, andes sellega võimaluse mõista kui ka kuulata oma vestluspartnerit. Olen rõõmus et tegin seda, kuna tänu tolerantsusele vestluspartneri suhtes avardus oluliselt ka minu enda maailmapilt.

Lugedes raamatut häirisid kohati autori Eesti ja Maroko võrdlused kui ka hinnangud, ülistades nendes viimast ehk Marokot ja kritiseerides esimest ehk Eestit. Arvan, et kuna on tegu kahe täiesti erineva ühiskonna kui ka kultuuriga, on hinnangute andmine natuke ebaõiglane. Tõenäoliselt mängis nendes ka rolli autori liigne emotsionaalne seotus nii Maroko kui ka moslemi kultuuriga.

Nõustun, et tegelikkuses ei tohiks me teha kiireid järeldusi pelgalt emotsionaalsete kujutluspiltide järgi. Ütleb ju ka raamatu autor: „… väga palju oleme kinni oma harjumustes. Tegelikult aga on nii, et see, mis meile normaalne tundub, tundub võib-olla just enamikule maailma kodanikest ebanormaalne, ja vastupidi.“ Seega, kui soovid rohkem teada saada moslemi kultuurist kui ka usust, siis raamat „Minu Maroko“ sobib selleks väga hästi ja seda eelkõige tänu autori julgele ja värvikale kirjastiilile.

Sirle Truuts – http://www.raamatumaailm.ee/terms/autor/katlin-hommik-mrabte

Advertisements

Read Full Post »

Tuleb kohe öelda, et mina olen tõesti õige inimene seda raamatut arvustama. Eelkõige seetõttu, et ma kohe üldse ei salli seda usinalt kultiveeritavat multikultuursust ning ka seepärast, et üldiselt on moslemid mulle sümpaatsed.

Alustama peaks vast sellest, et kasutan teadlikult sõna «moslem». Jah, ma tean, et eesti keeles juurutatakse viimasel ajal sõna «muslim», aga sellise muutuse taga ei näi olevat muud kui vaid pisuke oletus, et nii oleks õigem ning suur himu taaskord kellegi ees lömitada ja keeleteadus poliitilise(lt korrektse)ks muuta.

Jah, see minu sümpaatia moslemite asjus põhineb eelkõige emotsioonidel ning võibolla ka vähestel teadmistel moslemite ja araabiamaailma asjus. Mulle lihtsalt meeldivad rahvad ja riigid, kel on püsiväärtused paigas. Niisamamoodi meeldivad mulle ka juudid ja nende riik. Meeldimine ei summuta muidugi mu eestlaslikult rammusat kriitikameelt.

Kätlin Hommik-Mrabte raamat «Minu Maroko» võiks samahästi kanda ka pealkirja «Minu islam» või «Minu usk», sest eelkõige on tegu maailma ja Maroko näitamisega uskliku inimese silme läbi. Ma ei ütle, et selline lähenemisnurk oleks halb või vale, aga tõe huvides tuleb märkida, et autori jaoks on esikohal islam ning kõik muu tuleneb sellest.

Kui autor ütleb südamliku sõna, siis ütleb ta selle pigem islami või moslemi või araabiamaailma elukorralduse kohta … n-ö valgete või valge maailma kohta autoril südamlikke sõnu aga napib. Jah, autor on irooniline uusmoslemite asjus, autor kritiseerib Kuveiti, aga need on pigem üksikjuhtumid selles lõputa kiidulaulus islamile.

Võimalik, et kui Kätlin Hommik-Mrabte oleks osavam kirjutaja, et siis see kiidulaul islamile ei häiriks. Raamatu «Minu Maroko» suurimaid puudusi on konspektiivsus – et üldiselt on tekst pigem selline kuiv skelett. Kui aga islam ja moslemid mängu tulevad, siis ilmub kohemaid liha luudele, tekst muutub mahlakamaks, autori tähelepanekud ehedamaks ja nutikamaks. Ma olen üsna veendunud, et autor säherdust hüplikkust ei planeerinud, et pigem on siiski «süü» kirjutaja kogenematuses.

Kordan veelkord, et mul pole midagi islami ja moslemite vastu, aga raamatu parimad leheküljed on minu jaoks siiski need, kus Maroko elu-olu kirjeldatakse lihtsalt inimlikust vaatepunktist. Näiteks autori äi, äia suhtumine lastesse ja nende suhtumises õppimisse, äia vanemate olme. Või siis Fatima ja tema elamise kirjeldus. Minu jaoks olid raamatu kõrgpunktid just need leheküljed ning sellistel hetkedel kadus minust see pidev tõrges hoiak kirjutatu suhtes.

Kätlin Hommik-Mrabte autorina oli raamatu raskuspunkti asetanud siiski kahe kultuuri võrdlemisele ja kultuurikonfliktile kui sellisele. Jah, seda kõike raamatus oli ning ma sain teada hulga asju, mida ma varem ei teadnud. Miinuseks selle kõige juures aga asjaolu, et teatav lõplik üldistus ja kokkuvõtte jäi minu jaoks puudu, et raamat oli kui üksikjuhtumite ja faktide loetelu ning loeteluks see ka jäi.

Võimalik, et raamat pidigi olema selline kergekaaluline ja nentiv, et selline ongi selle Minu-sarja formaat. Ei tea, sest «Minu Maroko» on esimene raamat sellest sarjast, mida ma lugesin. Võibolla oleks pidanud esimesena lugema mõne sellise autori raamatut, kelle kirjatükke ka varem on loetud, et siis oleks olnud võrdlusmomenti.

Kindlasti ei ole «Minu Maroko» inimesele, kes tahab saada praktilisi näpunäiteid enne Maroko-reisi. Selliselt lugedes on raamat ilmselge pettumus ning üks mu sõpru sellise pettumuse osaks ka sai. Samas polnud mu sõbral valikut, sest suure linna raamatupoes oli «Minu Maroko» ainus raamat, mis eesti ja inglise keeles selle riigi kohta saada oli. Et parem siis see, kui mitte midagi…

«Minu Maroko» on pisut mõtisklev ja ääretult isiklik olukirjeldus. Olukorras aga, kus islam ja moslemid võrduvad eelkõige vaid pommivöödega tüüpidega, sellises olukorras on ka selline raamat enam kui vajalik.

Ulmeguru – http://www.raamatumaailm.ee/terms/autor/katlin-hommik-mrabte

Read Full Post »

Tuleb kohe öelda, et mina olen tõesti õige inimene seda raamatut arvustama. Eelkõige seetõttu, et ma kohe üldse ei salli seda usinalt kultiveeritavat multikultuursust ning ka seepärast, et üldiselt on moslemid mulle sümpaatsed.

Alustama peaks vast sellest, et kasutan teadlikult sõna «moslem». Jah, ma tean, et eesti keeles juurutatakse viimasel ajal sõna «muslim», aga sellise muutuse taga ei näi olevat muud kui vaid pisuke oletus, et nii oleks õigem ning suur himu taaskord kellegi ees lömitada ja keeleteadus poliitilise(lt korrektse)ks muuta.

Jah, see minu sümpaatia moslemite asjus põhineb eelkõige emotsioonidel ning võibolla ka vähestel teadmistel moslemite ja araabiamaailma asjus. Mulle lihtsalt meeldivad rahvad ja riigid, kel on püsiväärtused paigas. Niisamamoodi meeldivad mulle ka juudid ja nende riik. Meeldimine ei summuta muidugi mu eestlaslikult rammusat kriitikameelt …

Edasi: http://raamatumaailm.ee/node/3927

Read Full Post »

Juhtusin täna väga huvitava blogi peal, kus kritiseeritakse “Minu Marokot”. Kriitika vastu ei ole mul midagi ja igal inimesel on õigus oma arvamusele, aga selle blogi juures jäi silma üks väga kummaline asi – kuigi mitmes kohas seal nii “ninamehe” jutus kui ka kaasanoogutavates kommentaarides on kirjas, et mina olen imelik ja rumal ja nö ajupestud, siis kogu seda kupatust lugedes jääb paratamatult kõrvaltvaataja pilgu läbi mulje, et neil endil on seal tegemist mingi sektiga.:P “Peatigu” seletab ees ja teised koogutavad järgi. Ja see vist on neil kestnud juba päris kaua aega, sest muidu ei julgeks ju see “prohvet” ometi oma kogukonnale ette kirjutada “Mida PEAKS arvama raamatust “Minu Maroko””. Siin ei jäätagi ju enam mingit ise otsustamise võimalust. Nagu 10 käsku. 1. “Minu Maroko” on nõme raamat. 🙂

Kummastav on vaadata, kuidas teiste juures midagi maha tehakse ja samas ise samas asjas kõrvuni sees ollakse.:P Ja kummaline on ka see, et MITTE KEEGI neist kommenteerijatest ei ole märganud “Minu Maroko” alapealkirja. Ju neil oli liialt palju tegemist “prohvetile” kaasanoogutamisega.:P MITTE KEEGI ei paista veidi sügavamalt kui pealispinnal mõtlevat, et mida autor kõige sellega ometi öelda tahab. Ükski normaalne inimene ei teeks ju niimoodi oma kodumaad ja rahvast maha, samas teise kultuuri ja usu suhtes tolerantsusele noomitades, kui sellel ei oleks mingit sügavamat mõtet taga. Aga nojah, eks nad sellepärast arvavadki, et ma ei ole normaalne.:)

Kui raamatu alapealkiri on “Maailma teistpidi vaatamise õpik”, siis võiks iga intelligentne inimene tegelikult ju eeldada, et selles raamatus on räägitud just sellest, mis on nö teistpidi, mitte korrutatud seda, mis nagunii kõigile teada on. Noh, näiteks, et eestlased on vaikivad ja tublid tööinimesed või et moslemid on terroristid. Kuigi, kui päris aus olla, siis seda, et ka moslemid on päris tavalised inimesed ja nendegi hulgas on debiile ja muid imelikke, olen ma raamatus ka mitu korda maininud.

Asja mõte on igal juhul kogu sellel seltskonnal täitsa ühest kõrvast sisse ja teisest välja käinud, millest on hirmus kahju. Aga samas ma mõistan siiski neid – inimesed tunnevad ennast vaid selles keskkonnas turvaliselt, mis neile tuttav on. Kui nende elu arusaamade alustalasid kõigutama hakatakse, muutuvad nad väga sõjakaks, sest siis kaotavad nad korraks maa jalge alt. Need, kes on arukad ja oma ninast kaugemale näevad, arvestavad sellega, et see juhtuda võib ja seega ei tee sellest suuremat nubrit; korraldavad oma maailmapildi uute faktide valguses ümber ja ongi kõik. Need aga, kes eriti kaugele vaadata ei viitsi, hakkavad meeleheitlikult asju nende vanadele kohtadele tagasi toppima, isegi kui need sinna enam ei sobi. Turvatunne ikka üle kõige!

Aga ma siiski leian, et need kaasakoogutajad võiksid ise ka viitsida lugeda ja mitte lihtsalt kommenteerida, et aitäh, et ütlesid, mida arvata, nüüd ma ei loegi.:)

Ise võite lugeda – http://tiguteek.wordpress.com/2010/02/05/mida-peaks-arvama-raamatust-minu-maroko/

Read Full Post »

“Minu Marokot” saavad kuulata ka pimedad.

http://www.epr.ee/sisu/index.php?id=33/

Read Full Post »

“Minu Maroko” on kirjutatud eesti naise poolt, kes on valinud oma religiooniks islami, ta on olnud moslem juba 9 aastat ning on olnud abielus marokolasega neist 5. Autor peab seda vajalikuks rõhutada, sest paraku arvavad inimesed muidu, et ta on moslem oma mehe pärast …

http://fantasticscream.blogspot.com/2010/04/minu-maroko.html/

Read Full Post »

Nüüd on siis ilmunud Minu… reisikirjade sarjas raamat ka Maroko kohta. Raamatu autori praeguses seotuses Marokoga on suuresti „süüdi“ tema huvi islami vastu, mis sai alguse peale keskkooli Taanis lapsehoidjana töötades ja seal pealtnäha täiesti normaalsete moslemitega tutvudes …

http://keskraamatukogu.ee/index.php?id=33774/

Read Full Post »

Older Posts »